enne kui hakkab tunduma, et ma kellelegi mõtteid pähe proovin panna.. enesetapp on pähh.
kas sina oled kunagi mõelnud enesetapule? selle sooritamisele? mina olen, küll aga mitte üldse väga tihti. viimane kord kuskil kuu aega tagasi, eksamiks valmistudes, vist. ja paar korda ka ehk varem. i can see many emo jokes coming right about.. now.
mitte üldse nii klassikalisel ja dramaatilisel viisil. ma pole kunagi mõelnud, et tore oleks mitte elada või et küll siin maailmas on raske. küll aga olen korduvalt huvi tundnud enesetapu kui protsessi vastu. öeldakse (targad mehed), et kui inimene kujutab ette mingit sündmust, mis leiaks aset tulevikus(jne), siis ta juba sellele mõeldes kogeb vaimusilmas (targad mehed ei kasutanud sõna vaimusilmas) läbi seda, mis temaga juhtuma hakkab.
ma istusin, seisin ja tammusin ühelt jalalt teisele, rõdul õppides (10. korrus) ja päris mitu korda käis läbi peast küsimusi, mis oleks kui.., mida saatsid aktiivsed pildid lihtsalt üle rõdu ääre hüppamisest, kolmandas isikus. kuidas see tunduks? pm pole ju mulle kunagi gravitatsioon meeldinud. kas ma peaksin karjuma või kas suudaksin end üldse tagasi hoida? maja kõrval oli mänguväljaku täis lapsi, vanemaid. kas nad märkaksid? mis nad mõtleksid/arvaksid/tunneksid/teeksid? kas ma prooviksin kinni haarat mõnes rõdu äärest, juba sellest samusest, mida ületan? kuidas ma peaksin kukkudes oma keha hoidma? milline asend jätaks maha kõige suurema läraka?.. oleks kõige vähem valusam?..
kas ma jääksin elama?
milleks seda kõike? aga kuidas siis muidu sündmuste kujundamist ilu?kirjanduses õppida?
inimene on tore olla. nii võrratult palju saab kõike kogeda füüsiliselt kohalt lahkumata.
2 kommentaari:
Jaak, see postitus on päris hirmuäratav. Ma loodan, et pärast sessi sul nüüd enam selliseid fantaasialende ei ole :p
kahjuks töötab mu mõte sessiväliselt :D
ma vist näen asju natukene teisiti, kui sina, kuna ma ei märka seda hirmuäratavat osa:D
Postita kommentaar